Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist

Oksiidid
Oksiidid koosnevad kahest
elemendist, millest üks on hapnik.


Oksiidide liigitus
koostiselementide järgi:
•

Metallioksiidid Na2O, CaO, CuO, Fe2O3

•

Mittemetallioksiidid CO2, CO, SiO2, P4O10


Nimetuste andmine oksiididele:
•
a)

Metallioksiidide nimetamine:
Püsiva oksüdatsiooniastme korral
metalli nimi+oksiid

K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid
b) Muutuva oksüdatsoooniastme puhul
metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid
FeO

raud(II)oksiid

Fe2O3 raud(III)oksiid

Cu2O vask(I)oksiid
CuO vask(II)oksiid


Mittemetallioksiidide nimetused:
•

Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid:

1 (mono)

6 heksa

2 di

7 hepta

3 tri

8 okta

4 tetra

9 nona

5 penta

10 deka

N2O5

dilämmastikpentaoksiid

NO2

lämmastikdioksiid


Anna nimetus oksiididele:
•
•
•
•
•
•
•
•
•

CaO

P2O5

Al2O3
CuO

N2O
CO

Cu2O

SeO3

Fe2O3

SO2

K2O

SO3

PbO2

Cl2O7

Cr2O3

P2O3

PbO

P4O10


Kontrolli oksiidide nimetused:
Kaltsiumoksiid

Difosforpentaoksiid

Alumiiniumoksiid

Dilämmastikoksiid

Vask(II)oksiid

Süsinik(mono)oksiid

Vask(I)oksiid

Seleentrioksiid

Raud(III)oksiid

Vääveldioksiid

Kaaliumoksiid

Vääveltrioksiid

Plii(IV)oksiid

Dikloorheptaoksiid

Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid
Plii(II)oksiid

Tetrafosfordekaoksiid

Oksiidide valemite koostamine:
•

Metallioksiide valemi saamiseks kirjutatakse sümbolite kohale
oksüdatsiooniastmed ning +ja- laengute võrdsustamiseks
kasutatakse indekseid.
+III

-II

+IV -II

Alumiiniumoksiid Al2 O 3, plii(IV)oksiid PbO2

•

Mittemetallioksiidide valemi kirjutamisel elemendi nimetuse ees
olevat eesliide kirjutatakse selle sümboli taha indeksina
Lämmastikdioksiid NO2


Koosta oksiidi valemid:
Tseesiumoksiid
Plii(II)oksiid

vääveldioksiid
seleentrioksiid

Magneesiumoksiid

dikloorpentaoksiid

Kroom(III)oksiid

süsinikmonooksiid

Triraudtetraoksiid !!

difosforpentaoksiid

Kaltsiumoksiid

lämmastikdioksiid

Alumiiniumoksiid

dilämmastikoksiid

Tsinkoksiid

difosfortrioksiid

Tina(IV)oksiid

vääveltrioksiid

Plii(IV)oksiid

süsinikdioksiid

Kontrolli oksiidide valemid:
Tseesiumoksiid Cs2O
Plii(II)oksiid

PbO

Magneesiumoksiid

MgO

Kroom(III)oksiid Cr2O3
Triraudtetraoksiid

Fe3O4

Kaltsiumoksiid

CaO

Alumiiniumoksiid

Al2O3

Tsinkoksiid

ZnO

Tina(IV)oksiid

SnO2

Plii(IV)oksiid

PbO2


vääveldioksiid

SO2

seleentrioksiid

SeO3

dikloorpentaoksiid

Cl2O5

süsinikmonooksiid

CO

difosforpentaoksiid

P2O5

lämmastikdioksiid

NO2

dilämmastikoksiid

N2O

difosfortrioksiid

P2O3

vääveltrioksiid

SO3

süsinikdioksiid

CO2


Kontrolli oksiidide valemid:
Metallioksiidid

Mittemetallioksiidid

Cs2O

SO2

CaO

PbO

Al2O3

MgO

ZnO

SeO3

NO2
N2O
Cl2O5

Cr2O3 SnO2

CO

SO3

Fe3O4 PbO2

P2O5

CO2

P2O3


Oksiidide liigitus

keemiliste omaduste järgi:
•

Aluselised oksiidid (reag.hapetega)

Enamus metallioksiididest: Na2O, CaO,....

•

Happelised oksiidid( reag. alustega)

Enamus mittemetallioksiididest: CO2,SO3,...

•
•

Amfoteersed oksiidid( reag.nii hapete kui ka alustega): ZnO, Al2O3,
Cr2O3,Fe2O3
Neutraalsed oksiidid( ei reag. ei hapete ega alustega ega veega): CO,
NO, N2O


Aluseliste oksiidide keemilised om.:
•

Kõik aluselised oksiidid reag. happega, tekivad sool ja vesi
MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O

•

Kõik aluselised oksiidid reag. happeliste oksiididega, tekivad sool ja
vesi.
MgO + CO2 = MgCO3

•

Ainult tugevalt aluselised oksiidid reag. veega, tekib leelis (vees
lahustuv alus)
CaO + H2O = Ca(OH)2


Happeliste oksiidide keem. om.:
•

Kõik happel.oksiidid reag. alustega, tekivad sool ja vesi
SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O

•

Kõik happel.oksiidid reag. aluseliste oksiididega, tekivad sool ja vesi
SO3 + K2O = K2SO4

•

Enamus happel.oksiide reag. veega, tekivad vastavad happed(o.-a.
sama)
P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (fosfori o.-a. +V)
Ränidioksiid SiO2 (liiv) ei reageeri veega.

Amfoteersete oksiidide keem.om.:
•
•

reag. hapetega tekivad sool ja vesi
3H2O

Al2O3 + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 +

reag. leelise vesilahusega tekib kompleksühend
Al2O3 + 2NaOH + 3H2O = 2Na[Al(OH)4]


Neutraalsete oksiidide keem.om.:
Neutraalsed oksiidid ei reageeri
hapete,aluste ega veega.


Muutuva o.-a.-ga metalli oksiidide
jaotus keemil.om. järgi.
Kui üks ja sama metall moodustab mitu erineva koostisega oksiidi,
siis oksiid, milles metall on madalaima o.-a.-ga,on aluseliste om.-ga,
keskmise o.- a.-ga amfoteerne, kõrgeima o.-a.-ga happeline.
Aluselised oksiidid:
Amfoteersed oksiidid:
Happelised oksiidid:

MnO, CrO
MnO2, Cr2O3
Mn2O7, CrO3

Oksiidide saamine
•

Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga:
2Mg + O2 = 2MgO
S + O2 = SO2

•

Hapnikku sisaldavate liitainete lagunemisel: (karbonaatide,
hüdroksiidide, hapnikhapete)
CaCO3 = CaO + CO2
Mg(OH)2 = MgO + H2O
H2CO3 = CO2 + H2O


Oksiidide rahvapäraseid nimetusi:
CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi;
Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel;
Fe2O3- punane või pruun rauamaak;
Fe3O4- rauatagi, magnetiit;
SiO2- liiv;
CO2- süsihappegaas,
CO- vingugaas;
N2O- naerugaas